ALBITIT ON LUBATUD KASUTADA KA MAHEPÕLLUNDUSES

Taimekasvatuse põhiprobleemiks on ökoloogilised stressid, mis on tingitud põuast, öökülmadest ja teistest ökoloogilistest teguritest ning pestitsiidide poolt põhjustatud stressidest , mis mõjutavad saagikust kuni 81% ulatuses.

Kõik teised probleemid- haigused, kahjurid suudavad mõjutada saagikust ca 40% ulatuses. Seega, kui me soovime mõjutada saagi suurust suures ulatuses, siis tuleb mõjutada neid tegureid , mis mõjutavad saagikust enim.

Siin tulebki appi innovatsioon. Taimede käitumist stressi olukordades, kasvu stimuleerimist ning haiguskindluse tõstmist juhivad taime juurtel ja risosfääris paiknevad bakterid. Et mõjutada taime tegevust  probleemsetes olukordades peame mõjutama/aktiviseerima nende kasulike bakterite tegevust.

Teadlased on need bakterid kindlaks teinud, neid kasvatatakse  ning neist valmistatakse toimeaine – polü beeta hüdroksüülõli hape. Sellest valmistatud preparaadi kommerts nimi on Albit.

Albit ei ole elus bakterite segu vaid biopolümeer, mis on valmistatud bakteritest. Seda seepärast, et muuta ta vastupidavaks nii keemilistele kui ökoloogilistele mõjudele. See eristabki teda teistest taolistest preparaaatidest, et teda saab ja tulebki kasutada koos herbitsiidide, insektsiidide ja fungitsiididega-tänu sellele ta saabki toimida, kui antistressant.

Albiti toimeaine mõjul toimub risosfääris ja juurestikul  mitmeid protsesse, mis mõjutavad nii taime ennast kui ka mullastiku mikrofloorat. Preparaat mõjub nii läbi pinnase kui ka läbi lehtede.

Albiti põhiomadused

Albit on antistressant- teda kasutatakse reeglina koos pestitsiidega.

Albit on kasvustimulaator- suureneb järsult juurestiku areng, paraneb taime võime toitaineid omastada, kiireneb taime idanevus, areng, kasvukiirus- ja energia.

Albit on uue põlvkonna fungitsiid. Kasutades teda koos keemiliste fungitsiididega võimendab ta nende toimet. Albitil on võime tõsta taimede immuunsust haiguste vastu- juuremädaniku vastu aitab ta  kuni 90% liselt.

Albit tõstab mullas sisalduvate  keemiliste elementide ja sinna viidavate väetiste  omastatavust taimede poolt kuni 50%, suureneb taimede võime omastada toitaineid. Samas väheneb taimedes nitraatide sisaldus ca 20%.

Albiti on ainuke vahend venemaal, mis on sertifitseeritud kui vahend põuakindluse tõstmiseks- põuakindlus tõuseb kuni 60%, taimede veevajadus ühiku saagi kasvatamiseks väheneb ca 10%.

Albit aktiveerib mikroobide tööd, mis suudavad fikseerida lämmastikku otse õhust- seda ca 40 kg/ha kohta.

Albit aktiveerib mullastiku bakteriaalset elu ca 1,5 korda – toimub analoogne protsess kui orgaanilise väetise kasutamisel. Toimub mullaviljakuse tõus.

Kõigi nende omaduste realiseerumise tulemusel toimub saagikuse – ja saagi kvaliteedinäitajate tõus.

Tõstab saagikust keskmiselt 5 - 20%. Tagab saagikuse suurenemise teraviljadel 2,9 – 10,7 ts/ha, suhkrupeedil 48,1 ts/ha, päevalillel 3,4 ts/ha, kartulil 34,3 ts/ha, sojal 3,2 ts/ha. Saagikuse juurdekasv on keskmiselt 2,25 korda suurem kui analoogsetel preparaatidel.

Milles on Albiti edu põhjus?

Traditsiooniliste pestitsiidide puuduseks on nende suutmatus kaitsta taimi ökoloogiliste stresside eest. Kogu taimekaitse arsenal on suunatud võitlusele haiguste ning kahjuritega(mõjutavad saagikust 15- 30%) ja umbrohtude tõrjumisele. Vastupidi nende kasutamine tekitab taimedes omakorda stressi, mille tulemusena taimede kasv seiskub – taimede fotosüntees võib väheneda oluliselt kuni nädalaks (vaata siinjuures graafikut)

Kaks tegurit kokku- ökoloogilised stressid( kuivus, ekstremaalsed temperatuurid, rahe) ja pestitsiidide poolt põhjustatud stress ja pinnase reostus on kaks põhi probleemi, mis põhjustavad saagikuse langused. Pidev pestitsiidide kasutamine viib aga mulla viljakuse alla ning siin ei aita ka väetiste normi suurendamine, sest mullas puudub elu ning  on pärsitud ka kultuurtaimede kasvatamine.

Albiti toimeaine, mis on toodetud loodusest endast leitud vastumürkidest kemikaalidele aitab ellimineerida pestitsiidide põhjustatud kahju mullale/taimedele ning aitab pehmendada  ka põllumajanduse põhi probleemi- ilmastiku negatiivset mõju taimedele.

Albiti autorid on saanud 2003 aastal Venemaa riikliku Innovatsiooni preemia. Mikrobioloog Tõnu Kurisoo on oma Maalehe artiklis maininud ,et vene teadlased on selles vallas muust maailmast ees 50- 60 aastat.  Ei oska seda kommenteerida, aga Albiti pidev kasutamine on andnud pideva saagikuse suurenemise ka eesti tingimustes ja annab selle kasutajale konkurentsieelise.

Albitit kasutatakse väga erinevate kultuuride kasvatamisel väga paljudes maades. Tema omadused aitavad põllumehi nii rasketel aastatel, kui ka siis kui kõik tingimused on ülihead nagu oli 2015 aastal.

Albiti toimeaine on põhilselt valmistatud bakteritest Bacillus megaterium, millele on lisatud  Microelemente (Mo, Fe, Co, Mn, Cu, Ni, Zn ), lämmastiku, fosfori ja magneesiumi sooli ja sidus ning stabiliseerivaid lisandeid. Albit ei sisalda elusaid mikroorganisme ning tema omadused ja efektiivsus on lähedased keemilistele preparaatidele või ületavad neid.

Albiti toimemehanism põhineb taime loomulike reaktsioonide võimendamisel. Selle põhimõtteline skeem on allpool.

Saagikuse suurenemine. Tänu eelpoolmainitud omadustele on Albiti mõju saagikuse suurenemisele tavaliselt 5- 20%- teraviljal, kartulil, juurviljadel. Mõnede kultuuride puhul nagu näiteks rapsil võib see aga ulatuda ka 40% ni võrreldes kontrollpõlluga.

Üks liiter Albitit kindlustab keskmiselt 56 tsenteri talinisu, 43 ts suviodra, 76 ts kartuli, 45 ts maisi, 32 ts rapsi jne lisasaagi saamise.

Saagi kvaliteedi tõus. Näitajad, millede muutus on tuvastatud – kleepvalgul kuni 5,1% tõus, suhkrupeedil suhkrusisalduse tõus kuni 2%,  lina kiu pikkkuse tõus 26%, juurviljade vitamiini sisaldus 6- 25 %, nitraadi sisaldus vähenes 16 – 26% jne

Haiguskindluse tõus. Erinevalt keemilistest fungitsiididest Albit ei oma toksilisi omadusi vaid kaitseb taime, tõstes tema immuunsust haiguste vastu ja hoides sellega kokku ravi kulusid. Samuti jäävad ära resistentsuse probleemid. Töötluse käigus taastub ja paraneb mulla loomulik mikroobne keskkond, mis intensiivse taimekasvatuse käigus on tasakaalust väljas. Alaneb mullas haigustekitavate patogeenide arv(Fusarium ) ja kasvab kasulike seente arv (Gliocladium, Trichoderma). Traditsioonilised keemilised fungitsiidid hävitavad haigusttekitavaid seeni, aga samas nende mõjul kaob ka taimede loomulik immuunsus, nii et taim võib uuesti haigestuda või haigestuda mõnda teise haaigusse. Albiti lisamine fungitsiidile aitab vältida neid nähtusi. Toimub keemiliste preparaatide mõju võimendumine. See võimaldab ka vähendada keemiliste preparaatide doose isegi kuni poole võrra- aidates vähendada pinnase reostumist pestitsiididega ning hoida kokku kulusid. Keemilistest antidotidest erineb Albit selle poolest, et tema kasutus ei ole piiratud kitsalt mingi kindla pestitsiidiga. Teda on soovitav lisada nii insektsiididele, fungitsiididele kui ka herbitsiididele- ta toimib kõigi puhul kui efektiivne antistressant tänu millele suureneb saagikus. Näiteks katsete tulemusel on tehtud kindlaks , et Albiti kasutamine rapsil andis 1 ml Albitit 1,3 kuni 6 liitrit õli. Esiteks tõuseb õlisisaldus  ja teiseks tõuseb saagikus kuni 40%(eesti katses Ülenurmel tõusis saak ha kohta 746 kg- doos oli 60 ml/ha kohta). Katsed kinnitavad, et Albitit võib lisada standartse tehnoloogia korral pestitsiididele. Katsed kinnitavad,et ühe tonni teravilja kasvatamiseks vajaliku vee hulk vähenes 10%, kui kasutati albitit.

Kahjulikud hapniku ühendid moodustuvad taimedes mitte ainult pestitsiidide poolt põhjustatud stresside korral, vaid ka põua ja sademete puuduse korral. Albiti kasutamine aitab pehmendada ebasoodsatest kliimaoludest põhjustatud stresse. Põuamõjusid aitab ta vähendada kuni 60%. Aga, et seda efekti saada tuleb Albitit kasutada soovitavalt seemnete töötlemisel(puhtimissegus lisana) ja kohe taime tärkamisel 3- 5 lehe juures. See aitab taimel arendada välja tugeva juurestiku, mis aitab paremini omastada niiskust ning taluda paremini ekstreemseid temperatuure(kuumuse ja öökülmade vaheldus).

Albiti kasutamine puhtimis segus annab seemnele korraliku stardipaketi- kiireneb seemne idanevus, kasvukiirus ja energia. Sellele järgnev pritsimine 3-5 lehe juures koos herbitsiidiga suurendab veelgi edu võrreldes kontrollpõldudega. Teine pritsimine mõjutab kõige rohkem saagi kvaliteedi näitajaid. Kiireneb ka saagi valmimine 3- 12 päeva, kuna kasvul ei ole seisakuid mis oleks põhjustatud stressist.

Mõju mulla mikrofloorale. Pinnases asuvad toitained on suures osas sellises olekus, et taim ei ole võimeline neid omastama. Näiteks fosforiühendid on omastatavad ainult 20% ulatuses tavaliselt. Albiti toimeaine mõjul võib see koefitsent suureneda 18 – 48%, andes seeläbi võimaluse suurendada saagikust ja kokku hoida kulusid väetistele.

Albiti kasutusnormid ja doosid.Tavalised kasutus normid on 40 ml/ha kohta ja teravilja puhul on soovitav teda lisada puhtimissegusse 60ml/tonni suvivilja kohta ning 100 ml/tonni talivilja kohta. Pritsimiste kordade arv on tavaliselt 2 korda vegetatsiooni jooksul. Kultuuriti need arvud natuke erinevad.