Albiti kasutamisel koos herbitsiidide, insektsiidide ja keemiliste väetistega avalduvad tema, kui antistressandi võimed. Kuna kemikaalide tekitatud stress on üks probleemsemaid tegureid, mis vähendab saagikust – siis Albiti lisamine pritsimissegudesse aitab ära hoida kemikaalide põhjustatud kasvuseisakuid ning tagajärjeks on saagikuse tõus.
Albitit võib kasutada iseseisvalt taimede kasvu regulaatorina ja kui fungitsiidi, aga suurima majandusliku efekti saavutame tema kasutamisel koos keemiliste pestitsiididega. Ulatuslikud katsed erinevate kultuuridega ja erinevates regioonides on tõestanud, et Albit omab väga häid antistressandi omadusi- efektiivsus koos keemiliste pestitsiididega kasutamisel jääb vahemikku 5 kuni 93% . See tähendab,et Albit on võimeline ära hoidma pestitsiidide poolt tekitatud taimede stressist põhjustatud saagi vähenemisi. Sellealaseid katsetusi on läbiviidud nii teadusasutuste, kui ka praktikute poolt.
Albiti 20 aastase kasutamise kogemus selles vallas lubab kinnitada, et preparaadi kasutamine koos keemiliste pestitsiididega kindlustab saagikuse tõusu alljärgnevalt:
- koos herbitsiididega 16,6%
- koos inseksiididega 16,1%
- koos fungitsiididega 12,0 %
Need tulemused on saadud võrreldes puhaste pestitsiidide kasutamisega. Rahaline kulu Albitile on seejuures 4-6 eurot ha kohta.
Keemiliste pestitsiidide kasutamisel koos Albitiga tekib alati küsimus nende ühilduvusest ja sobivusest üksteisega. Käesoleval ajal paljud biopreparaadid ja regulaatorid positsioneerivad ennast antistressantidena. Kuid paraku tihti nende efektiivsus on küsitav. Albit kasutamine antistressandina koos keemiliste pestitsiididega ja väetistega on ennast õigustanud. Tema sobivus selleks põhineb asjaolul, et Albit ei sisalda elusaid mikroorganisme(millele mõjuvad hävitavalt keemilised pestitsiidid) vaid sisaldab bakteritest toodetud toimeainet polü beeta hüdroksüülõli hape- mis on biopolümeer. .
Kogu Albiti kasutamise ajaloo jooksul ei ole täheldatud tema sobimatust keemiliste pestitsiididega ja väetistega. Paljudest levinud mittebioloogilistest taimekasvatus regulaatoritest erineb ta oma omaduste -ja koostise püsivusega, neutraalse pH tasemega, mis aitab kaasa kõrgete antistressandi omaduste püsivusele ja nende mõju efektiivsusele.
Põllumajanduses kasutatavad taimekasvatus vahendid jagunevad väetisteks(agrokeemia) ja pestitsiidideks (taimekaitse vahendid). Viimased omakorda sõltuvalt nende sihtotstarbest: herbitsiidid –umbrohutõrjevahend; fungitsiidid- seenhaiguste raviks;insektsiidiks – kahjuri tõrjeks; seemnete töötluse vahend- puhtimisvahend.
Praktikas on Albitil kõige levinum kasutus viis koos herbitsiididega, kui antistressant.Tõestatud on tema kõrge efektiivsus koosmõjus herbitsiididega teraviljale, rapsile, päevalillele, linale, jne. Seejuures tema kasutuse tulemusena saagikuse tõus keskmiselt 16,6% võrreldes sellega kui kasutatakse puhast herbitsiidi. Puhas herbitsiid muudab taime väga vastuvõtlikuks erinevatele infektsioonidele. Albit aitab tõsta taimede immuunsust, tänu millele langeb tihti ära vajadus töödelda täiendavalt fungitsiididega. Samuti on üldteada fakt, et enamik keemilisi pestitsiide on toksilise toimega. Seepärast peale oma funktsionaalse mõju(taimede kaitse haiguste ja kahjurite eest), tekitavad nad stressi seisundi ka põhikultuurile, mida nad kaitsevad. Stressi efekt väljendub taimede kasvu aeglustumises ja mitmetes ainevahetusprotsessides, vähendab idanevust, plekkide tekkimisega lehtedel, põletusjäljed lehtedel ning nende krussi tõmbumine, taimede haigustundlikuse tõus ja teised sümptomid, mis lõppkokkuvõttes viivad saagi olulisele vähenemisele.(vaata eelnevat joonist) Majanduslikult on efektiivne pritsida taimi Albitiga , kui on toimunud üledoseeritud herbitsiidide kasutamine (1 – 5 päeva jooksul)
Soovitatakse Albitit kasutada ka koos insektsiididega lehetäide,mardikate,kiletiivaliste jt kahjurite vastu pritsimisel. Antistressi efekti tulemusel saavutatakse saagikuse tõus 8- 35 % (rapsi puhul kuni 93%) võrreldes sellega kui kasutataks puhast insektsiidi. Nisu puhul on täheldatud kleepvalgu sisalduse tõusu ca 1,2%.
Albitit kasutatakse edukalt ka koos lämmastikväetiste ja mikroelementide andmisega taimedele.
Albiti kasutamisel koos fungitsiididega pritsimisel ja puhtimissegudes võib täheldada hoopis komplekssemat mõju. Esiteks omab Albit antistressantset mõju nivelleerides fungitsiidide stressi mõjutusi. Samuti võib täheldada tema mõju idanevuse - ja taimekasvu kiirenemisele. Uurimused kinnitavad antud juhul antistressantse mõju suuruseks kuni 62%.
Teiseks on Albit ise fungitsiid. Kaitse efekt saavutatakse taimede immuunsuse tõstmise teel. Tema kasutamisel koos keemiliste fungitsiididega täheldatakse sünergia tekkimise nähtust. Näiteks kui paljas fungitsiidi mõju kestab üks kuu ja peale seda muutub taim haigustele eriti vastuvõtlikuks, siis koos Albitiga taastub taime immuunsus ja tugevneb. Taim ei ole ka peale fungitsiidi mõju kadumist haigustele vastuvõtlik.
Tänu oma immuniseerimis omadusele on sõltuvalt infektsioonist Albit võimeline kas osaliselt või täielikult asendama keemilisi fungitsiide. Paljude katsete tulemusel võib väita,et Albiti kasutamise korral võib keemiliste fungitsiidide kogust vähendada kuni 50% ni.
Katsetused on näidanud ka seda, et Albiti kasutamine võimaldab vähendada kasutatavate mineraalväetiste hulka ilma saaki vähendamata 10 – 30%. Seoses eelpool mainitud taimede fungitsiididega komplekstöötlemise ja võimaluse vähendada ka kasutatavate mineraalväetiste hulka võime me vähendada oluliselt taimekasvatuse kulusid. Saades seejuures ökoloogiliselt oluliselt puhtama saagi. Kasutatavad kemikaalid ja väetised hakkavad tööle 100%lise võimsusega, mitte ei lähe kasutult pinnasesse. Majanduslik efekt saavutatakse seejuures selle arvel, et me vähendame taimekasvatuse kulusid(Albiti kasutamine koos pestitsiididega ja väetistega) ning saagikuse tõusu arvelt, mis nende tegevuste tulemusena tekib.
Siia juurde sobib näide Eest Maaviljeluse Instituudist, kus tänu Albitile saadi rapsile lisasaaki 743 kg ha kohta. Pritsiti üks kord - kulutati 6 euro rohkem ja saadi 743 kg rohkem saaki, kui kontrollpõllult. Sarnased tulemused on saadud ka praktikute poolt nii eestis kui ka mujal.
Kokkuvõtteks veel kord: Albiti kasutamine koos pestitsiididega garanteerib tõhusa ja efektiivse taimekaitse. Seejuures ellimineeritakse saagikuse vähenemise üks kõige olulisemaid tegureid- pestitsiide poolt tekitatud stress taimedele.
Saagikuse tõus saavutatakse just tänu Albiti komplekssele mõjule- ta on eelkõige kui antistressant nii ilmastiku kui kemikaalide põhjustatud stresside puhul , kasvustimulaator ja fungitsiid, tänu nende omaduste realiseerimisel toimub ka saagikuse suurenemine.